Hacker-HOWTO

Lugesin artiklit ja saan ööelda et palju huvitavaid asju ma seal ei leidnud, aga on paar asju millised sooviksin kommenteerida.

Alustan selleks et ma usun, et hacker on niisugune inimene kes saab lugeda isiklikke või privaatset infot. See on päris huvitav võime mis nõuab palju teadmisi. Artiklis oli kirjutatud et saada häkkeriks sa pead sa pead täitma niisugused sammud:

Esiteks, õppida programmeerida. Mõtlen et oleks hea alustata C keelest, sest ta on “low-level” ja natuke aitab aru saada kuidas töötab arvuti süsteem. Muidugi tuleks õppida PHP et aru saada kuidas weebis info käideldakse. Tuleks ka õppida SQL lauseid kitjutada ja töötada andmebaasiga, et tulevikus kirjutada SQL injektid :). Mõtlen et ei tohi alustada programmerida mingi raamistike kasutamisega sest iga programmeerija peab lahendada oma programmi kirjutamise probleemid iseseisvalt. Autor ka kirjutas sellest ja ma olen temaga nõus.

Teiseks, Autor soovitas töötada jaa õppida Unixses. Mõtlen et kui sa õppid pogrammeerida on ükskõik missugune OS sa kasutad, aga kui sa ei programmerinuk üldse kunagi, siis soovitavalt alustada Unixes.

Kolmandaks Autor kirjutab et sa pead HTMLi oskada kirjutama. Mõtlen et seda sammu ei peaks olema, sest see on sama esimene samm – oskada programmeerida. Võib olla siin peaks olema niisugune samm nagu aru saada kuidas üldse töötab web, kuidas töötavad arvutivüõrgud ja kuidas need võrgud ise koostada/programmeerida. Üldiselt aru saada kuidas ruuter töötab :)

Neljandaks õppida inglise keelt. Kui peaaegu kõik arvutikirjandus on kirjutatud inglise keeles, siis ilma inglise keele õppimiseta kunagi ei saa hakkama. Pealegi kui sa soovid midagi foorumis küsida, siis mõtlen et kõik professionaalsed foorumid on inglise keeles, seal sul on rohkem võimalusi tätsust ja professionaalset vastust saada.

Mõtlen et ülejaanud sammud oli kõige huvitavad asjad et lugeda. Peale seda oleks huvitav ka lugeda „Points for style“  lõike sest seal kirjutati kuidas tõsine häkker peab käituma. Olen osaliselt nõus sellega, sest iga inimene on unikaalne ja häkkereid stadartiseerida minu mõttes ei tohi.

Tore et sealt leidsin endale teised huvitavad artikleid et lugeda.

BSD litsens

BSD litsens oli loodud Berkeley ülikoolis, mida algselt kasutati operatsioonisüsteemi kaitsmiseks. BSD Litsens on üks lihtsamaid ja samas ka suhteliselt levinud litsensi tingimusi. Üldiselt võib öelda niimoodi, et tehke meie koodiga mida tahate, aga andke teada et kasutate meie koodi. BSD litsentsiga kaitstud koodi kasutajal poe mingit kohustust pärast sama moodi lähtekoodi avaldada. Siin on suur erinevus GPL litsensiga, sest GPL litsensiga kaitstud programmed peavad oma lähtekoodi avaldada. BSD litsensiga on kaitstud mõned operatsioonsüsteemid, nagu Windows ja Linux. Kõige rohkem levinud on järgmised vaba litsensid, mis on tekkinud BSD litsensist või analoogilised BSD litsensile:

1.  FreeBSD
2. Open BSD
3. Xiph.Org
4. Avatud Internert2 litsens

BSD litsensi näidis saate leida http://opensource.org/licenses/BSD-2-Clause aadressil

Intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

Kui kuulan “Intelektuaalomandi” sõna, siis mõtlen, et tänapäeval on võimalus internetist laadida absoluutselt kõik ja tasuta. Operatsionsüsteemid, muusika, filmid ja programmid, on kõik kättesaadavad internetis piraatluse tõttu. Ma usun sada protsenti, et iga arvutikasutaja on oma elus kasutatud piraatse failid, sest et kõik seda osta tuleb maksta väga palju raha. Tänapäeval mina märkan, et kui soovite arvutit osta, siis arvuti juba tuleb osta installeeritud operatsioonsüsteemiga, mille eest tuleb sda rohkem eurot maksta. Arvan et see on niisugune meetod võideldus  piraatluse vastu.

Arvan, et tänapäeval tarkvara sai liiga kallis ja tarkvara tootlejad peavad alandada hinned, vastlasel juhul piraatlus ei saa vältida. Olen kuulnud et Apple tegi niisugust lahendust, et hakkas müüma muusicat kahe dollari eest oma iTunes marketis. Googlis on oma android market, kus inimesed saavad müüma oma programme väikse summade eest. Arvan et Apple ja Google tegi väga hea lahendust et kaitsta intelektuaalomandi. Teisest küljest ma arvan et 2 dollarid Eesti kodanikule ei ole nii väike summa et raiskata need iga muusika faile eest.

Mui on üks sõber, ta ütles mulle et ta kopeerib internetist mänge,  mängib need ja kui talle meeldib mäng nii palju et ta soovib tänama tarkvara arendajad, ta läheb poodi ja ostab seda mängu. Niisugune on tema intelektuaalomandi edendamine. Mul on ka niisugune mõtte, et filmid ja muusika on suur osa tänapäeva kultuuris ja kui igaüks peak maksma nende eest, siis 95%  muusikat ja filmid konkreetne inimene isegi ei saanud näidata ega kuulata. Pealegi piraatlus on väga hea PR nende autorile.