Retsensioon “Live streaming” wikile.

“Live streaming” wikipeedia oli kirjutatud suures meeskonnas ja kujutab ennast huvitav ja mahukas töö. Lühidalt, “live streaming” on videovoo jagamine suurele auditooriale reaalses ajas. See tähendab, et mida te näete ekraanil kirjutatakse videosse just praegu. Tavaliselt videovoo jagamine toimub mingi suures ürituses – nagu eurovisioon praegu. Paljud inimesed vaatavad ekraanist mis toimub eurovisioonis reaalses ajas. Videovoo jagamises on oma tugevad küljed ja nõrgused. Olen lugenud, et tugevused on niisugused: esiteks,  minimaalne ooteaeg – te saate vaadada  midagi just praegu ja ei pea alla laadida täis mahukas fail, teiseks, õppimine – on võimalus korraldada loengiud või kursused reaalses ajas ja igaüks ei pea kuhugi minna, ainult peab osaleda oma arvutist. Puudused on järgmised: ühel videovool saab olla nii palju osalejaid, et lõppuse lõppus kedagi ei saa midagi vaadata, sest voo on täiesti hõivatud, või saab vaadata väga aeglaselt ja halvases kvaliteedis. Wikis oled kirjutatud et videovoo jagamine on päris kallis ka. Riistvara videovoo jagamiseks on kallis, seetõttu tavaliselt videovoo jagamine mahukale auditooriumile toimub suurel üritusel, kus on palju sponsoreid. Tavaliselt niisugused üüritused on musikaalsed/mängu või spordi üritused. Kõige tuntumaid platvormid videovo jagamiseks on Twich, Youtube, Hashd, Usteam ja Live Stream. Enne selle wikipeedia lugamiseks ma olen kuulnud ainult Youtubist. Wikipedia soovitab kasutada Xsplit tarkvara videovoo tegemiseks, sest praegu ta on kõige mugavam ja enimkasutatav programm.

Lõpuks, hea ja huvitav wiki oli tore lugeda, kõik oli seletatud arusaadavalt ja lihtsalt. Töö meeldis.

Eile, täna, homme

Mõtlen et praegu on parajasti raske niimoodi prognoseerida, kuidas muutub veeb 10 aasta pärast, sest kõik praegu muutub nii kiiresti, et tulevikus võib olla absoluutselt fantaasilised asjad. Olen lugenud, et W3C juba teeb eksperimentaalsed HTML5 tägid mille abil tulevikus oleks võimalikult programmeerida lõhnad. Olen lugenud siin http://css-live.ru/articles/novye-obonyatelnye-osyazatelnye-i-vkusovye-elementy-prixodyat-v-html5.html. Neid praegu ei saa kasutada, aga kõik muutub selleks, et meie elus me saame seda proovida.

Võib olla tulevikus tarkvara väga ei muutu, sest selleks peab esmakordselt riistvara muutma. Mõtlen et 5 aasta pärast me same vaadata mingi huvitavat riistvara uuendusi ja ainult pärast seda same rakendada mingi tarkvara sellel riistvaral. Mõtlen et tuleb rohkem holograafiat, võib olla igaühel oleks oma huvitav smartfoon, mis võimaldab holograafiat.

Sotsiaalses tarkvaras ma ei tea mis uut tuleb, sest kõik praegused meetodid saavad surepääraselt hakkama praeguse inimeste tingimustega. Võib oleb tulevad uues holograafiliesd koosolekud skypil.

Pettuste tüübid Internetis.

Tuli meelde, need erinevad testid ja küsitlused Internetis. Te vastate palju küsimusi ja lõppus et tulemust saada, teilt kusitakse kirjutada SMSi mingi numbrile et saada spetsiaalsed koodi. Programm ütleb, et selle koodi abil te saate professionaalset abi ja küsitluse tulemust. Kasutaja ei tea, et selline SMS maksab umbes 10 eurot ja kirjutab SMSi, raiskab oma raha, ja rohkem midagi ei toimu, koodi ta ei saa. See oni esimene tõenäoline tulemus. Olen lugenud Internetist et üks proua tahaks abi saada et kuidas kaalust alla võtta ja leidis niisugune test, testi lõppus sai koodi, kirjutas koodi veebilehel ja sai tulemust „Ära söö nii palju“  :) . See on teine tõenäoline tulemus.

Veel on niisugune asi. Te saate emaili kuskilt kus ööeldakse et te võidaksite loterii või mingi Aafrika kuningas palub teilt abi. Mõnikord emailil küsitakse teis endmeid. Tulevikus need inimesed kusivad teil raha et mingi probleemi lahendada ja lõppuse lõpus kaduvad. Tõenäoline stsenaarium. Ma üldse ei tea kuidas inimesed usuvad neile.

Mingi programmi installeerimisel, programm võib üsida teilt ka rahastust või „tasuta“ SMSi kirjutada. Muidugi rohkem midagi ei toimu, te raiskate rahat ja tulemust ei saa.

Internetis on ka niisugused veebilehed, mis pakkuvad teile reklaami vaadata ja pakkuvad teile raha selle eest. Tõenäoliselt neil on mingi reegel et peate minimaalset summat koguda et sularahat saada. Muidugi kui te vaatate tundid reklaami viideot te midagi ei saa, ainult raiskate oma aega.

Kuulsin ka et mõnikord mingil saidil kui ostate midagi varastakse teie isiklikke andmeid ja varastakse teie raha krediidi kaardilt. Lugesin et inimestel varastati kõik rahad pangakaardil.

Lõppus saan ööelda et mõelge kümme korda kui maksate midagi internetis võrrastel ressursidel.

Notepad ++ ja SciTE

Notepad++  on vaba tarkvara redaktor avatud lahtekoodiga Windowsis, mis võimaldab koodi sünaksi esiletõstmist paljudele programmeerimis keelele. Notepad++ põhineb Scintilla komponendil ja on kirjutatud C++ keeles kasutades STL ja Win32 API. Notepad ++ jaotub GPL listensiga. Programmi põhifunktsionaalsust saab laiendada kasutades pluginaid ja mooduleid. Olen lugenud et Notepad+ oli alla laadinud SourceForge’ist 20 miljonid korda. Mina sain teade Notepadist ülikoolist esimesest kursusest ja kasutan teda juba veel. Mulle meeldib Notepad++, sest ta saab avada väga suured failid, kuiNotepad on lihtne rakendus, ta käivitub väga kiirestimis ka on väga suur pluss.On veel üks asi miks mulle meeldib kasuada Notepad: te saate avada palju faile ja otsida mingi rida/joon kõik failides samal ajal. Tihti Notepad ma kasutan, kui soovid midagi paranda failis ja ei ole aega ja soovi käivituda niisugused suured monstrid nagu Eclipse või Netbeans. Notepadis on ka võimalus konfigureerida kasutajaliides, muuta tausta ja süntaksi esiletõtmist.

SciTE on ka tore tasuta koodi redaktor, mis loodi Neil Hodgson kasutades oma Scintilla redakteerimis komponendiga. SciTE on sama redaktor nagu Notepad++, aga tal on üks suur pluss: ta on portatiivne. See tähendab et te saate alla laadida teda oma flashile ja kasutada kusjuures te soovite. SciTE kaalub väga vähe, teda suurus ei ületa 1MB. Sain teada sellest redaktorist ka ülikoolist aga kasutan teda väga vähe, sest umbes kõigil arvutil on juba installeeritud Notepad++. Minu mõttes, Notepad on mugavam kui SciTE.